Päälkirjas kasutet lause oli see, mida kunagine nõukogude esikommunist Eestis Karl Genrihhovich Vaino kasutas veel võimu juures olles tollal tema ümber toimuvate turbulentsete sündmuste kirjeldamiseks. Uudiseid lugedes võib nentida, et tema tähelepanek pole aktuaalsust kaotand ka tänasel päeval.
Järjekordsed Riigikogu valimised on saand ajalooks, hetkel käib arvatavasti kõva lehmakauplemine koalitsiooni moodustamise ja riigipiruka jagamise ümber. Tulemused olid nagu nad olid, üllatusi ei olnd. Õigemini tuleks seda ütelust täpsustada - üllatusi ei olnd tulemuste osas. Küll aga tuleb veidi üllatuda mõningate poliitikute kommentaaride suhtes.
EPL-s on järgmine päälkiri: "Ratas: Savisaare väljavahetamine pole välistatud". Selle kohta oskasid juba vanad roomlased hästi hüüda - O sancta simplicitas! Tundub, et Keskparteis (või nagu nad seda ise kutsuvad - Keskerakonnas) on nii mitmetelgi seltsimeestel arusaamisega probleeme. Neile tundub, et kuna nemad on poliitikas juba nii kaua olnd, kuna nad on nii targad ja ilusad, siis on nende ja täieliku õnne vahel ainult ühe Savisaare nimelise nähtuse füüsiline keha.
Täielikuks õnneks nende silmis tundub olevat ministritooli saamine, milleks praeguses olukorras küll mingit teoreetilist võimalust pole (praktilised võimalused võivad teoreetilistest veidi lahus olla), kuna parteiga, mille liidriks, juhiks ja õpetajaks on Savisaar, ei nõustu mitte ükski teine erakond koalitsiooni moodustama. Ja nii tundubki noortele seltsimeestele, et kui vaid Savisaarest lahti saaks, olekski pidu nende õuel.
Selliseid, tõsi küll, tagasihoidlikke üleskutseid oli kuulda juba paar kuud tagasi nõndnimetet Keskpartei rahastamisskandaali ajal, mis tollal küll vaibusid kiiresti kui parteiladvikusse kuulund seltsimehed said esimesest ehmatusest üle ning suutsid olukorra üle kainelt järgi mõelda. Asja üle rahulikult mõtteid mõlgutades tuli neile tõenäoliselt meelde, et Keskparteil puudub tänases Eestis arvestatav valijaskond, valijaskond on vaid Savisaarel isikliselt, kusjuures tema valijaskonda ei suuda oma valiku tegemisel kõigutada mitte kui miski.
Nii nagu Eurovision'i laulukonkursil on tavaliselt VF esitaval laulul juba umbes 84 punkti olemas veel enne kui konkurss pihta hakkab, nii on oma hääled Savisaarel olemas sõltumata sellest, kuidas ta käitub või mida ta teeb.
Kui jälgida seda, mida siis Savisaare juhitav Keskpartei reaalselt teeb neile oma andumuse ja hääle and elektoraadi elu-olu parandamiseks, siis ei suuda säält leida mitte kui midagi objektiivset, mis võiks olla nende häälte andmise põhjuseks. Asja üle järgi mõeldes tekib minul isikliselt küll mulje, et neid hääli antakse sama andumusega nagu ühes suures üleilmses religioonis ohverdatakse end oma Prohveti nimel. Ehk teiste sõnadega - kõige aluseks on religioosne andumus, kus tuleb uskuda, aga mitte mõtiskleda põhjuste üle. Kui Savisaar on Prohvet, siis kes on Jumal?
Kleebin siia juurde ühe lingi oma artikli juurde 2008. aasta Kultuur ja Elu neljandas numbris, kus ma olen veidi pikemalt arutlend selle üle, mida on meile idatuuled läbi aegade toond ning mida mina isikliselt arvan idasuunalise suhtluse perspektiividest.
Siin see link on: http://kultuur.elu.ee/ke494_kaljusto.htm
Siin Oslos pole täna sinist taevast näha, aga siiski on meeleolu ka täna päikeseline. Olin nimelt nädal 8 vaba ning nagu see mul töö juures korraldet on, ootas mind kogu tegemata töö eelmisel esmaspäeval kui taas tööle tulin. Tänaseks olen oma tööga uuesti á jour, lohisevaid sabasid pole, töö käib nõndanimetet "online" rezhiimis ning mida sa hing veel tahta oskad!
Ilusat päeva ka teistele!
Ingen kommentarer:
Legg inn en kommentar