Juba teist talve järjest on siin Bygdøy'l tõeline talv, selline nagu mäletan oma lapsepõlvest. Esimene lumi jäigi maha ning arvestades lumivaiba paksust võib seda veel õige mitme nädala jooksul väljas näha. Eelmisele talvele järgnes hingematvalt kuum suvi, mil välja sai minna vaid õhtu eel, kõige palavam aeg tuli paraku mööda saata suvila päästvate seinte vahel. Ega säälgi kerge ei olnd, kuna õhk seisis ning tuuletõmbust ei suut tekitada ka avat aknad ja uksed. Vähegi normaalsema temperatuuri tagamiseks tuli just aknaid ja uksi kinni hoida. Meeleheitlik retk mööda Eestimaa poode näitas vaid seda, et ka kaupmeestele saabus kuumus ootamatult ning kõik tiivikud tubaseks kasutamiseks olid välja müüd. Järgmiseks suveks oleme aga vastavalt ette valmistund, kuna vajalikud tiivikud on juba Eestisse saadet ning suvel on oodata neilt suurt abi. Jääb vaid loota, et neid järgmisel suvel ka vaja läheb, aga mitte küttepuid kaminasse ning vihmakeepi selga.
Aga seni on lund kõik kohad täis. Kui te arvate, et Oslos saavad linnavõimud lume koristamisega paremini hakkama kui näituseks Tallinnas, siis eksite. Mõlemas linnas on võimu juures elukogend inimesed, kes teavad, et suveks sulab lumi nagunii ära, milleks siis selle pärast eriti ikka pääd vaevata.
Täna on Eestis Riigikogu valimised. Need ei puutu õnneks minusse, kuna ma ei pea õigeks, et Eestis mitte elava inimesena hakkaksin mõjutama seda, kes peaksid järgmise perioodi jooksul eesti rahvast teenima. Et mitte ümber jutustada kõike seda, mida olen ma sellel teemal juba varem kirjutand oma raamatus "Norra ausalt ja avameelselt", siis liimin siia jutu juurde ühe lõigu oma raamatust:
Olen oma elus kolm korda käind vabadel valimistel, seda esimestel aastatel pääle EV taasiseisvumist. Esimestel presidendivalimistel oli rahval esimeses voorus võimalus valida endale president, mina andsin oma hääle Lennart Merile. Kahel esimesel Riigikogu valimisel pääle taasiseseisvumist andsin oma hääle Lauri Vahtrele. Rohkem pole ma valimas käind ei Eestis ega nüüd ka Norras. Olen EV kodanik ning see annab mulle Norras elades väga suure eelise. Esiteks ei käi ma valimas Eestis ja kui keegi peaks küsima miks, siis saan vastata, et kuna ma ei ela Eestis, siis ei pea ma seda sobivaks, et väljaspool Eestit elades sekkuksin oma häälega EV poliitilisse ellu ning otsustaksin sellega, kes peaksid teenima neid inimesi, kes Eestis elavad. Teiseks ei käi ma valimas Norras, kuigi mul oleks ka mittekodanikust residendina õigus käia valimas kohalikel valimistel. Kui küsitakse miks, siis saan vastata, et kuna ma ei ole Norra kodanik, siis ma ei pea sobivaks sekkuda oma häälega siinsesse kohalikku poliitikaellu ning et ma leian, et norralased peavad ise otsustama, kes neid teenima peavad.
Tulemuseks on see, et ma ei pea vaevama end dilemmaga, millisele halvale variandile oma häält anda. Kuna ma olen oma olemuselt idealist, siis ei taha ma kohe kuidagi anda oma häält ühele halvale poliitikule või poliitilisele parteile. Kuna üdinisti häid poliitikuid või parteisid ei ole mul õnnestund veel näha, siis oleks valik vaid suurema ja väiksema halva vahel, mille tulemuseks oleks, et juba mõne päeva, nädala või kuu pärast peaksin oma valikut kahjatsema ja oma mandaadi andmist häbenema (pole veel kohand ühtegi poliitilist parteid, mis kas siis võimul või ka opositsioonis olles ei saaks iga paari kuu tagant hakkama mõne inetuse, alatuse või rumalusega). Sellisele parteile hääle andmine teades juba ette, et säält midagi ausat ja korralikku oodata ei ole, teeks minust kaassüüdlase igale nende väärteole.
Pääle taasiseisvumist Eestis valimas käies tundus, et andsin oma hääle aatelisele erakonnale, kes võis ellu viia rahvale vajalikku ja kasulikku poliitikat. Kahjuks selgus, et EV pole erand ning et ka Eestis kehtivad samad sääduspärasused nagu teisteski riikides – võim laostab võimu juures olijaid. Pääle seda kui Isamaaliit asus kompromisse tegema südametunnistuse arvelt ainult selle nimel, et võimul püsida, olid minu jaoks valikud otsa saand. Otsust jääda oma põhimõtete juurde ning nende nimel ka mõnikord võimust loobuda on poliitikuil raske teha, aga siiski on see hädavajalik selleks, et valijail ei kaoks ära usk sellesse, et poliitikud seisavad oma valijate huvide eest väljas, aga mitte poliitikute eneste isikliste huvide eest.
Seega ei riku tänased Riigikogu valimised minu hingerahu ning ma saan rahumeelselt ilusat pühapäeva edasi nautida. Ilusat pühapäeva kõigile!
Tuult tiibadesse! Päikseline ajaveeb tulgu!
SvarSlett