tirsdag 8. mars 2011

Just be yourself?!

Siinmail öeldakse: "Vær deg selv og alt blir bra!" - ehk maakeeli siis: "Käitu iseendana ja kõik läheb hästi!"

Sellist ütelust on viimaseil aastail üha rohkem kuulda nii TV-st kui ka raadiost ning ka mängivate laste suust tänaval. Iga kord kui keegi (enamasti lastest-noortest) hakkab osalema mingil konkursil ning tema käest küsitakse, millised on osaleja plaanid selleks, et konkursil hästi läheks, kuulebki seda ärakulund võluvormelit: "Jeg skal være meg selv og alt skal gå bra!"

Ja kui tegemist on väga andeka noorega, siis on sellise valemi järgimise puhul oodata stampidest vaba esinemist ning olla tunnistajaks millegi maagilise sünnile/toimumisele.

Aga mis siis saab, kui valemit rakendada keskpärase või siis suisa andetu inimese puhul? Siis on see iseendaks olemine samasuguseks annete ja oskuste peegliks. Parimal juhul vaid veidi piinlikuks peegliks, aga pahatahtliku publikumi puhul...

Kui mina olin laps, siis oli mitte ainult Eestis üks TV-kanal, vaid selline oli TV algusaastail reaalsus enamikes Euroopa riikides olukorras, kus majanduselu polnd veel sõjast niivõrd kosund, et riigid oleksid jaksand ülal pidada rohkem kui ühte riigi-TV kanalit.

Ja nii vaatasidki kõik igal õhtul samu programme ning arutasid järgmisel päeval tööl või koolis samu eelmisel õhtul TV-st näht teemasid. Korraga käitusid ja rääkisid kõik lapsed (ja mitte ainult!) nii nagu nende värsked iidolid sinise ekraani taga. Ja kuigi lääneriikides nägid inimesed välimuselt (riietelt) tunduvalt vaheldusrikkamad välja kui nende eakaaslased kasvõi meie koduses vaesuse ja kaubapuuduse käes vaevlevas Eestis, olid riietest maskide taga tihtipääle ühesugused näod.

Seetõttu tunduski olukord, kus mõni väga andekas inimene esimest kord sinisele ekraanile jõudis ning julges sääl keskpärasustest erineva omapärase andega esineda, niivõrd värske ja huvitav, et pendel lõi koheselt teise äärmusse: kõik peavad käituma iseendana, oma erakorralise ja omanäolise iseendana. Ning kuna üleriigilisse TV-kanalisse jõudsid vaid kõige andekamad loomeinimesed, siis tunduski see olevat universaalne edu pant. Kui me vaid saaksime TV-sse ning saaksime olla iseendad, siis armuksid meisse kõik, kes näeksid kui ilusad, targad ja andekad me oleme!

Häda on selles, kui sellist vormelit pikemat aega ilma kriitikatundeta kasutatakse. Kui inimesed oma iseendaks olemise tuhinas unustavad, et iseendaks olemine tähendab oma ainulaadse ande kasutamist ning et muus suhtes kehtivad sellised reeglid nagu inimsootsiumis ikka - ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks! Lisaks veel teiste selliste käitumisreeglite järgimine, mis inimesi muust loomariigist peaks eraldama kaks Millenniumit (ja näpuotsaga lisaks) pääle Kristuse sündi.

Kunagi öeldi, et kõige halvem, mis rootsi suusaspordiga võis juhtuda, oli Gunde Svan. Ja siin ei mõeld mitte niivõrd fakti, et ta nii palju medaleid võitis, vaid seda, et ta võitis oma medalid niivõrd kolossaalse treeningu tagajärjel. Rootsi suusatajate hulgas valitses Gunde Svani ajal arusaam, et kui teha trenni nagu Gunde Svan, siis on edu kindlustet ning hullumeelsele treeningule järgneb sama rikkalik medalite sadu nagu Gunde Svanil. Häda oli selles, et tema eriline andekus seisneski selles, et ta suutis nii kohutavalt kõvasti teha trenni ilma, et sellele oleks järgnend vaimne ja füüsiline läbi põlemine. Teistel suusatajatel puudus selline füüsiline anne looduse poolt ning üritades pimesi järgida Gunde Svani treeningmahtu jõudsid nad olukorda, mille kohta sobib "Vahva sõdur Shveik"'i alustus: "Ja nii nad tapsidki Ferdinandi".

Kõige halvem, mis on minu meelest juhtund norra suusaspordiga on Petter Northug. Edu on nagu ameerika mäed, kord üles ja kord alla. Nii on ka erinevates riikides erinevad sportliku kuulsuse ja viletsuse perioodid. Kui jälgida põhjamaade suusatamist, siis ikka on nii, et kord on Vestman pääl ja Piibeleht all ja siis Vestman all ja Piibeleht pääl. Aga soov on kõigil sama - olla alati pääl. Paraku ei saa kõik korraga pääl olla.

Pääle Bjørn Dæhli ja Thomas Alsgaard'i lõpetamist oli ka norralastel kätte saabund aeg, mil võidud polnd mitte enam formaalsuste vormistamine, vaid sporaadilised õnnehetked. Ja siis saabus Peter Northug. Suusakuningas! Jälle on pidu meie tänaval!

Ning nende võitude nimel antakse suusakuningale andeks sellised asjad, mida teistele ei andestataks - matslikkuse ja ülbuse, mida võib näha/kuulda pea iga kord, kui Northug massimeedia ette satub. Man må være seg selv (peab olema iseendaks)! Kui Ulvang ja Dæhli olid nõndanimetet ämmade unelmate väimehed - viisakad ja korrektsed härrasmehed, siis Northug'i puhul tundub, et tema jutt ja käitumine sobivad paremini viikingite vallutusretkede aegadesse, aga mitte kohustusliku keskhariduse ajastusse. Härrasmeeste maneeride ja kommetega tegevusala on üle võet tänavapoiste poolt.

Miks ma arvan, et Petter Northug on kõige hullem sellest, mis on norra suusaspordiga juhtund? Aga selle pärast, et pääle paari aastat Northug'i matsliku käitumise ja jutuga pikit suusavõite peavad nii paljud norralased tema kogu käitumist normaalseks ning järgimisväärseks.

Ilusat õhtut kõigile!

1 kommentar:

  1. Ma olen sinuga nõus. See väljend on "overrated" ja Petter Northug toob Norrakatele rohkem halba, kui head.

    SvarSlett